 |
|
 |
                            |
|
:: Meri, rannik Kuna Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, on saare ümber rohkesti väikeseid laide (suarduid) ja madalaid veealuseid seljandikke (liede). Saart ümbritseb 56 asustamata laidu. Eriti laiduderikas ja kääruline on rannajoon saare lääneosas Linaküla kohal ja saare põhjaosas. Suuremad laiud on Sangelaid (0,05 km2), Umalalaid (0,023 km2), Imutlaid ja Umala leede (0,016 km2). Kõik laiud on enamasti kruusased või liivased, pikliku kujuga ja pindalaga alla 0,01 km2.
Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu rannaniidud on väga rikkaliku haudelinnustikuga, samuti on palju kurvitsalisi. Pesitsusajal on saarel suuremal arvul erinevaid linde, kohatud on ca 180 paari punajalg-tildrieid, üle 100 paari kiivitajaid, hulgaliselt liivatülli ja meriskit, väiksemal arvul balti rislat, mustsaba-viglet, tutkast jt. Arvukalt elutseb uju- ja sukelparte, sealhulgas rääksparti, kohati ka kanada laglet.
Sangelaiu ümbruses on Eesti kõige suurem kühmnokkluikede sulgimiskogum (8000 is). Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või
mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani.
Saak müüakse ümberkaudsetele kokkuostjatele, osa
ka ettevõttele "Kihnu Kala", mis saadab toodangu
põhiliselt Venemaale. Suureks tööks on püüste
(s.o. kakuamide) parandamine. Võrgud laotatakse rannakarjamaale,
kus neid ühiselt paigatakse ja kohendatakse, et järgmiseks
aastaks valmis olla. Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab
õngepüük, püütakse ahvenat, koha, angerjat.
Varasematel aastatel püüti ka sügisest võrguräime,
kuid viimasel ajal pole kalavähesuse tõttu seda tehtud.
Kihnlased on olnud aegade jooksul teada-tuntud hülgekütid, hüljeste püüdmine oli üks traditsiooniline elatusala. Püüti nii hall- kui ka viigerhüljest. Tänapäeval on aga olukord muutunud - hülgeid on maailmas väheseks jäänud ja nad on looduskaitse all. Kihnlased ei tunne hüljestest puudust, Kihnust loodesse jääv Sangelaidude piirkond (rohkete laidude ja veealuste karidega) on hall- ja viigerhüljeste lemmikpuhkepaigaks. Eriti viigerhülged armastavad talvel tulla siia rüsijääle poegima, kevadel aga karva vahetama. Aprillis-mais on Sangelaiu ümbrus kogu Läänemeres suurimaks viigerhüljeste koondumisalaks. Kuna neid siin nii palju on, ei saa Kihnu mehed (kalamehed) ja hülged omavahel hästi läbi. Kalavõrkudesse kinni jäänud hüljestest osatakse oskuslikult toitu valmistada, hülgeliha söömine on mandri inimese jaoks tõeline elamus. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikkastel aru-puisniitudel. Suuremad rannaniidud on saare loodeosas asuv Linaküla-Sääre rannaniit (160 ha), Lemsi külas Tapurand ja Ristinä rannaniit Rootsikülas. Rannaniidud on liigirikkad, kuid samas haruldustevaesed. Kaitset väärivad nad kui pärandkultuurmaastiku elemendid. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all.
Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat
liivikut katavad nõmme- ja palumännikud, mis meenutavad
pigem parki kui metsa. Suur osa metsast on rajatud alles viimaste
inimpõlvede jooksul lahtiste liivade kinnistamiseks. Rannikutel
ei ole veel praegugi liiv kinnistunud ning seetõttu liigub
liiv tuulega. Vähesegi taimestiku säilitamiseks ei tohiks
autoga otse randa sõita. Rand-ogaputk on väga omapärane ja ilus looduskaitsealune
taim. Kasvab Eestis liivastel-kruusastel ja klibustel mererandadel.
Eestis on teada vaid 15 leiukohta läänesaartel. Enamasti
on leiukohas vaid mõni taim, ainult üksikud kasvukohad
on rikkamad, sh Kihnu saar.
Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased. Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark. Kava kohaselt hõlmaks merepark peale Kihnu ka Tõstamaa ja osaliselt ka Varbla valla rannikuala, Lindi sookaitseala, samuti maakonna suurimad järved (Tõhela ja Ermistu) koos neid ümbritseva alaga. Eelpool nimetatud maismaaosade vahele jääb Kihnu väin. Tulevases merepargis on 112 linduderohket inimestest asustamata laidu. Kogu piirkonna suurimateks väärtusteks on kihnu kultuur, veelinnud, hülged, kõred ehk juttselg-kärnkonnad, ranna- ja puisniidud, kaunis ja pikk ning inimeste poolt veel rikkumata rannik.
|
