HUVITAVAD PAIGAD

Lisaks Sangelaidudele (kümnele laiule saare loodeosas) on looduskaitse alla võetud kaks rändrahnu:
Kassikivi ehk Kihnu Kassikivi ümbermõõduga 4,5m ja
Liiva-aa Suur Kivi ehk Kihnu Liivaaia Kivi ümbermõõduga 12m.

Äramärkimist vajavad kaitse all olevad 4 väga vana puud:
Koksi talu maadel kasvab vana tamm, mille ümbermõõt on 3,1m ja kõrgus 26 m
Kihnu mõisaaseme 3 suure pärna ümbermõõdud on 3,2; 2,5; 2,3m ja kõrgused 17m, 17m, 16m.

Vana kirik (õigupärast kabel) asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal. Legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus (1700-1710). Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik nn maa-alune kalmistu. Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530.a paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1624 asutati samasse abikirik. 1840.a alanud usuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased massiliselt õigeusku. Tsaari ukaasi kohaselt anti kivist kirikuhoone õigeusu kogudusele, hoonele ehitati sibulkuppel. Kiriku ümber olev aed ja värvilistest tellistest värav on ehitatud selle sajandi algul.

Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Tänapäeval kasutusel olevalt surnuaialt leiame riste, millel surmaajaks on märgitud möödunud sajandi lõpp. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.a. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva "Rock-City" saarlasest puusepp Karl Jerkwelt. Jõnnu mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta.

Kihnu muuseum asutati 1974. a. vanasse koolimajja. Väljapanekuid eksponeeritakse neljas ruumis. Ühes majapooles on Kihnu naivistide loomingut ja kuulsaid Kihnu mehi - kodu-uurija Theodor Saart, metskapten Enn Uuetoad, hõbedasepp Peeter Rooslaidu tutvustav väljapanek ja teises pooles kõik igapäevaelu puudutav: tööriistad, rõivad, käsitöö, mööbel. Muuseumi fondi suuruseks on üle 700 eseme.

Esimene teade kooli kohta pärineb aastast 1777. 1863. aastast oli 4-klassiline õigeusu kirikukool, 1876.a. abikool tütarlastele, 1921.a. 6-klassiline algkool. Peale II Maailmasõda loodi 8-klassiline algkool. 1972. aastani töötas kool kiriku kõrval asuvas koolimajas, mis ehitati kohaliku riigimõisa lammutamisel saadud palkidest.

Uus kool valmis 1972.a. ja praeguse väljanägemise sai maja 1997/98.aastal kapitaalremondi käigus. Koolis õpib 69 õpilast, keda õpetab 8 õpetajat. Peale riikliku õppeprogrammi omandavad tüdrukud algteadmisi Kihnu rahvuslikus käsitöös.

Kihnu tuletorn, mis asub saare lõunatipus Pitkänä neemel, on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks, nn puagivahid on läbi aegade olnud enamasti venelased. Tuletorni kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m.

Traditsiooniline eluviis. Juba mitmeid aastaid on kihnu iidset laulu- ja tantsutraditsiooni püüdnud elustada ja elus hoida folkloorirühm "Kihnumua".

Kuulsad kihnlased
Jaan Oad - maalikunstnik, naivist
Theodor Saar - kooliõpetaja, kodu-uurija
Enn Uuetoa - ehk Kihnu Jõnn, laevakapten
Enn Vahkel - ehk Pao Jõnn, laevameister

üles