tagasi

ÜLDINFO

Kihnu oma 16,4 km2 pindalaga on Eesti seitsmes ja Riia lahe suurim saar. Kirdest edelasse on saare ulatus mööda pikitelge 7 km ja mööda risttelge saare keskel 3,5 km.

Teda ümbritsevas madalas vees, eriti saarest loodes, paiknevad asustamata laiud suurendavad Kihnu valla pindala 16,8 km2-ni.
Kõrgeim "mägi" üle merepinna on 8,5 m. Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. Pärnu linnani on 41, Ruhnu saareni 60 ja Riia linnani 123 km.

Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar 7,5 km kaugusel.
Kihnu kirdeneemelt suundub mandri poole 4 km pikkune Kakra säär, mis on madalvee ajal kuiv, meenutades maanteed. Rannikumeres on rohkesti rändrahnusid ja kivikülve.

Saare keskosas on männimetsaga kaetud moreenseljak, äärtel madalad puis- ja rannaniidud ning karjamaad, mida mere poolt piiravad luiteahelikud ja tuiskliivaväljad. Puisniitudel kasvavad samad lehtpuuliigid, mis mandrilgi. Haruldane on hall lepp. Ka kuusk ei kasva Kihnus looduslikult, vaid õues ilupuuna. Mereäärsetel rannaniitudel on suur osatähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Kohati kasvab madalatel rannakarjamaadel rohkesti kadakaid. Lääne- ja kirderannikul levivad taimestikuvaesed liivikud.

Väikese territooriumi ja tiheda inimasustuse tõttu saarel suuremaid loomi ei ole. Jänes, rebane ja siil siiski elamisvõimaluse leiavad.
Kliima on Eesti keskmisest pehmem ja merelisem. Aasta keskmine temperatuur on 5,5oC, juuli keskmine üle 17oC. Temperatuuri tõus üle 13oC, mida loetakse tegelikult suve alguseks, toimub tavaliselt 6. - 10. juunil. Püsiva lumekatte algus, mida loetakse tegelikult talve alguseks, toimub peale 31. detsembrit. Sajupäevade arv aastas on alla 160. Meteoroloogilised andmed viitavad suhteliselt kuivale kliimale. Aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s.

Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ).
1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis.

1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri.

Kihnu saare elanikkonna iive aastatel 1993 - 1999

231 majapidamisest 121 tegeleb loomapidamisega, kuid tendents koduloomade vähendamisele jätkub.

Töökohti eelarvelistes asutustes on 49:
majakas 1
ilmajaamas 5
rahvamajas 4
päästeteenistuses 1
koolis 12
haiglas 7
sides 5
lennujaamas 1
vallavalitsuses 7
sadamas 5
Audru metskonnas 1

Erafirmasid tegutseb saarel 7:
AS Kihnurand - turismindus, kaubandus, meretransport
OÜ Kihnu Liin - meretransport
AS Kihnu Kala - kala töötlemine
OÜ Mistraal - toitlustus
FIE Johannes Leas - Kihnu Pood; majutusettevõte Rock City
FIE Valdo Umb - Tolli turismitalu.

Kihnul on 4 küla: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre küla.
Idaosas asuvas Lemsis on külmhoone ja sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Sadama halva seisukorra tõttu on jahtide ja kaatrite suvekülastusi vähemaks jäänud. 1998. a suvel käis kai ääres 224 Kihnu külaliste alust (vrd 1996. a 308 kaatrit/jahti).

Sääreküla asub saare põhjaosas ja keskel ning on kujunenud saare halduskeskuseks. Siin asuvad lennuväli, vallamaja, sidejaoskond ja suuremad kauplused. Linakülas paiknevad haigla, koolimaja, koduloomuuseum, raamatukogu, kirik ja uus rahvamaja. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.
Üldkasutatavaid teid on saarel 38,2 km. 171 telefoniabonenti tähendab ühte telefoni 3 inimese kohta. Saare elanikel on ca 60 traktorit, ca 70 autot ja samapalju mootorrattaid. Sadamas on 50 mootorpaati ja sadamalautrites sama kogus sõudepaate.

üles

tagasi