KIHNU JÄÄTMEJAAM JA TAARAPUNKT ON AVATUD: | |
| ESMASPÄEV | 9.00 - 14.00 |
| TEISIPÄEV | 9.00 - 14.00 |
| KOLMAPÄEV | SULETUD |
| NELJAPÄEV | SULETUD |
| REEDE | 9.00 - 14.00 |
| LAUPÄEV | 9.00 - 14.00 |
| PÜHAPÄEV | SULETUD |
| RIIGIPÜHADEL | SULETUD |
HINNAKIRI | |
| Segaolmejäätmed äraandmisega jäätmejaamas | 0,30 €/kg |
| Segaolmejäätmed kodust äraveoga | 0,40 €/kg |
| Septikusetete komposteerimine | 0,02 €/kg |
| Haljastus-ja köögijäätmete komposteerimine | 0,02 €/kg |
| Suurjäätmed (mööbel,WC potid,Kraanikausid jne.) | 0,30 €/kg |
| Ehitusjäätmed | 0,30 €/kg |
| Vanarehvid (sõiduauto) | 0,36 €/kg |
| Vanarehvid (traktori) | 0,42 €/kg |
| Elektroonikajäätmed (komplektsed) | TASUTA |
| Külmkapid(mittekomplektsed) | 11,20 tk |
| Telerid ja monitorid (mittekomplektsed) | 0,08 €/kg |
*Kehtib alates 1. veebruar 2018
JÄÄTMETE SORTEERIMINE
Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Tuleb püüelda selle poole, et jäätmeid tekiks või et prügilasse jõuaks neid võimalikult vähe.
Siin on kasulik info, kuidas vähendada jäätmeteket igapäevaelus, kuidas ohtlikke jäätmeid ohutult ära visata, ja kuhu viia erinevaid jäätmeid.
KASULIK GRAAFIKA
OHTLIKUD JÄÄTMED | PAKENDIJÄÄTMED | ||||
| Akud ja patareid | Pandipakend | ||||
| Vanad traktorite, autode, mootorrataste ja muude liiklusvahendite akud; mobiiltelefonide, sülearvutite, valveseadmete ja muude elektroonikaseadmete akud; taskulambi, mänguasjade, kellade ja muude seadmete patareid. | Vii jäätmejaama. Ära lõhu neid enne ära ega vala akudest hapet välja. | Plastist, metallist või klaasist korduskasutusega või ühekordse kasutusega pakendid, millel on peal pandipakendi märk. | Vii jäätmejaama pandipakendi automaati. Raha maksab kohapeal välja jäätmete vastuvõtja. | ||
| Elektri- ja elektroonikaseadmed | Suuremõõtmelised papp- ja paberpakendid. | Vii jäätmejaama. Pakendid peavad olema kuivad ja puhtad. | |||
| Külmkapid, elektripliidid, nõudepesumasinad, mikrolaineahjud, elektrikannud, köögikombainid ja muud elektrilised köögiseadmed; pesumasinad ja -kuivatid; telerid, raadiod, magnetofonid, grammofonid, kõrvaklapid, pleierid; telefonid, mobiiltelefonid, piiparid; elektrikilbid. | Vii jäätmejaama või uue toote ostmisel kauplusesse. Ära lammuta neid enne laiali, vaid vii tervena. | Kodumasinate, mööbli jmt pakendid. | |||
| Õlijäätmed | Kilepakend | ||||
| Läbitöötanud mootoriõli, hüdraulika- ja pidurisüsteemide õli, õlifiltrid, õline kalts, õlikanistrid ja muud õlised pakendid, välja arvatud toiduõli ja selle pakendid. | Vii jäätmejaama. | Kodumasinate, mööbli, ehitusmaterjalide, tarbe- ja söögikaupade pakkekile. | Vii jäätmejaama. Pakkekile peab olema kuiv ja puhas. Väiksemad kilepakendid kogu suuremasse kilekotti. | ||
| Värvijäätmed | Segapakend | ||||
| Värvide, lahustite, lakkide jäägid, trükivärvid, pigmendid, värnits, puidkaitseained, vedeldajad ja nende kanistrid ning purgid ja pudelid. | Vii jäätmejaama. Kui võimalik, vii jäägid korralikult suletud originaalpakendis. | Klaasist pudelid ja purgid, plastist pudelid (sh pesuvahendite näiteks šhampooni, nõudepesuvahendite, majoneesi, ketšupi, toiduõli, mahla, siirupi pudelid), metallist purgid ja konservikarbid, tetrapakid (näiteks piima, mahla, veini, jogurti pakid), plastikkarbid ja -topsid, kilekotid, pesupulbripakendid, katkised klaaspudelid, nõuetele mittevastavad (lömmis või triipkood pole loetav pandipakendid, toidu- ja joogipakendite metal- või plastkaaned ja -korgid, vorstide- juustude ümber olev plast- või kilepakend, vahtplastist toidualused, fooliumipakend, kodukeemia plastmassist pudelid, maiustuskarbid, paber- või plastkandekotid, ühekorrataldrikud ja -topsid. | Vii segapakendi konteineritesse, mis asuvad sadamas, Kurase poe ja Kihnu poe juured (kollased, silindrikujulised) ja muuseumi juures (väike roheline) või vii kilekotti pakituna jäätmejaama. | ||
| Ravimijäätmed | Vanapaber | ||||
| Vananenud või riknenud ravimid, ravimained, süstlad. | Vii jäätmejaama. | Ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, kataloogid, raamatud, vihikud, kaustikud, ümbrikud, joonistuspaber, kirjapaber. | Paki papist karpi (näiteks kontoripaberi karp) või paberkotti või seo nööriga punti ja vii jäätmejaama. | ||
| Elavhõbedat sisaldavad jäätmed | Biolagunevad jäätmed | ||||
| Elavhõbedalambid; elavhõbedatermomeetrid. | Vii jäätmejaama. | Kartulikoored, toiduülejäägid, munakoored, kohvipaks, puuviljad, lilled, aia- ja haljastusjäätmed (pügatud muru, lehed, oksad). | Komposti oma aias kompostihunnikus või komposteris. | ||
| Asbesti sisaldavad jäätmed | Ehitusjäätmed, mis ei kattu eespool nimetatud jäätmetega | ||||
| Eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsement-torud, muud asbesti sisaldavad tooted või asbestijäägid. | Vii jäätmejaama. | Mineraalsed ehitusjäägid, välja arvatud klaas | |||
| Vanad rehvid | Betoonitükid, ehituskivid ja nende tükid, tellised, krohv, kips, keraamilised plaadid ja nende tükid. | Kasuta täiteks. | |||
| Traktorite, autode, mootorrataste ja muude liiklusvahendite rehvid. | Vii jäätmejaama või uute autorehvide ostmisel kauplusesse. Eelnevalt eemalda metallosad. | Ehitusklaas ja muud ehitusjäägid | |||
| Suurjäätmed | Akna- ja ukseklaas; Kivi- ja klaasvill, puitkiudplaadid, immutatud puitdetailid, kipsplaadid, rullmaterjalid. | Vii jäätmejaama. | |||
| Mööbel, kardinapuud, vaibad, vannid, WC potid, kraanikausid ja muud suuremõõtmelised jäätmed. | Vii jäätmejaama. | Segaolmejäätmed | |||
| Kõik see, mida pole eespool nimetatud; näiteks klaasikillud väikeses koguses, kodus lõigatud juuksed, kasutatud paberkäterätikud ja -taskurätikud, WC paberid, leivakoti klõpsud, vanad ja räbaldunud riided ja muu tekstiil, jalanõud, elektripirn hõõglambiga, tühjad tulemasinad, laste mähkmed, kassiliiv, tampoonid-hügieenisidemed, kasutatud kondoomid, vatt, katkised nõud, pastakad ja viltpliiatsid, remonditarbed (näiteks kasutatud pintslid, värvirullid, pahtlilabidad), suitsukonid, mutilinad. | Paki prügikotti ja vii jäätmejaama. | ||||
Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigi kaupa eraldatud.
Väike nipp! - Järgmise tabeli on võimalik välja printida ja kuhugi panna, et jäätmeid lihtsamalt sorteerida.
vaata lisaks - https://ejhk.ee/juhendid/kodus-kogumine
Eesti inimeste kodudes tekib igal aastal ligikaudu 400 kg jäätmeid inimese kohta, millest ringlusse jõuab vaid u 30%. Paraku jõuab suurem osa sorteerimata segaolmejäätmetena prügimäele või põletusahju. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töödelda. Nii läheb raisku palju väärtuslikku materjali, millest toota uusi asju.
- Biojäätmeid eraldi kogudes saab sellest ise oma köögivilja- või lilleaia jaoks kompostmulda teha. Konteinerisse kogudes tehakse biojäätmetest tööstuslikku komposti või biogaasi. Biogaasiga sõidavad näiteks Tallinna bussid, aga sellest saab ka toasooja ja autokütust.
- Klaas on tänuväärne materjal, mida saab lõputult ümber sulatada uuteks klaaspakenditeks.
- Plastpakenditest saab teatud juhtudel samuti uusi pakendeid teha, samuti kasutatakse seda fliisi tootmiseks. Laialdaselt tehakse plastist aga graanuleid, millest hiljem toodetakse elektripistikuid, ehitusmaterjali jms.
Kraam kaasa kauplusse!
- Aeg-ajalt kodust ravimisahtlit korrastades võime leida aegunud rohtusid. Kindlasti ei tohiks neid visata tualetipotti või olmeprügisse, sest nii satuvad need ained keskkonda. Juba praegu on Läänemeri ravimijääkidega reostunud ning see ohustab vee-elustikku. Vaid hoolsama käitumisega saame sellele pidurit tõmmata.
- Kui kodus juhtub mikser või röster katki minema, saab väikese elektroonika (kuni 25x25cm) viia tagasi suuremasse elektroonikapoodi või kaupluse juures asuvasse elektroonikajäätmete konteinerisse. Samuti on kõigis suuremates toidupoodides ja ostukeskustes olemas kogumiskastid patareide ja väikeste akude jaoks.
- Kõik elektroonikaseadmed ja patareid sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mida ühest küljest saaks ringlusse võtta, et nendest uusi asju toota, aga teisalt on need tavaprügi hulka visates suureks ohuks inimestele ja loodusele.
Järgmiseks jäätmejaama!
Oma asjatoimetuste teekonda plaaneerides tasub läbi käia ka jäätmejaamast. Sinna saab viia vanapaberit ja katkised riided, aga ka vanaelektroonikat ja ohtlikke jäätmeid.
- Kui kauplused võtavad vastu vaid väikeelektroonikat, siis jäätmejaama saab tuua lisaks ka vana külmkapi, televiisori, pesumasina jm suured seadmed, mis üldjuhul võetakse teatud mahus vastu tasuta. Samuti saab nii ära anda kodus tekkivaid ohtlikke jäätmeid: kodukeemiat, värve ja lahusteid, akusid ja leedlampe. Ohtlike jäätmete sattumist keskkonda peab vältima, sest see mõjutab nii pinnase, joogivee kui õhu kvaliteeti.
- Ka vanapaberi ja papijäätmeid peab neid liigiti koguma. Vanapaberist tehakse joonistus- ja tualettpaberit, liigiti kogutud papist saab jõupaberit ja uusi kartongpakendeid. Ajalehtedest valmivad aga munarestid, uued ajalehed ja soojustusmaterjalid.
Vaata lisaks: www.kuhuviia.ee