Paremaks vanemaks saab õppides: vanemahariduse võimalused Eestis
„Poisid ei nuta."
„Sest mina ütlen nii!"
„Laps räägib, kui kana pissib."
„Nii kaua kui su jalad on minu laua all, kuulad minu sõna."
Need laused on paljudele tänastele täiskasvanutele tuttavad. Enamasti ei öeldud neid halva pärast – need peegeldasid oma aega: arusaama heast kasvatusest, vanema autoriteedist ja lapse rollist peres.
Praegu kõlavad need paljudele võõralt, sest ootused vanemlusele on muutunud. Vanemalt oodatakse endiselt vastutust ja piire, kuid samal ajal ka seda, et ta oleks lapse jaoks emotsionaalselt kättesaadav, märkaks lapse tundeid ja oskaks neid rahulikult suunata.
See seab vanema keerulisse olukorda: ühelt poolt tuleb seada piire ja teha otsuseid, mis lapsele alati ei meeldi, teisalt oodatakse, et vanem jääks ka pingelistel hetkedel mõistvaks ja rahulikuks ning hoiaks kontakti. Paljudele ei ole see oskus iseenesestmõistetav, sest oma lapsepõlves kogeti pigem käskusid ja keelde kui arutelu ja tunnete sõnastamist.
Selliste vastandlike ootustega toimetulek ei ole lihtne ning sageli ei teki vajalikud oskused iseenesest. Paljud vanemad otsivad seejuures tuge ja praktilisi suuniseid, mis aitaksid igapäevastes olukordades kindlamalt tegutseda.
Kuidas vanemaharidus aitab?
Paljudes olukordades piisab n-ö talupojatarkusest, kuid väsimuse ja stressi ajal võivad kergesti esile tulla automaatsed reaktsioonid. Kui lapsel on keeruline kokkuleppest kinni pidada või koostööd teha, võib olukord kiiresti pingeliseks muutuda ja vanem kalduda kas liigsele rangusele või liigsele järeleandlikkusele. Selliste hetkede teadvustamine ongi üks koht, kus vanemaharidus aitab.
Vanemaharidus ei asenda vanema kogemust ega sisetunnet. See aitab neid teadlikumalt kasutada: märgata oma mustreid ja leida teistsuguseid viise tegutsemiseks, mis hoiavad korraga kahte olulist asja – selgeid piire ja head suhet lapsega. Kui vanem on ise toetatud ja teadlik, toetab see lapse toimetulekut nii kodus kui ka lasteaias, koolis ja suhetes teistega.
Teadusuuringud näitavad, et just varajane ja järjepidev tugi vanemale, usalduslik suhe lapsega ning turvaline kasvukeskkond aitavad ennetada käitumis- ja emotsionaalsete raskuste kujunemist. Toe küsimine ei tähenda vanema toimetulematust, vaid on ennetav ja teadlik samm, mis toetab nii lapse heaolu kui ka vanema enda vaimset vastupidavust.
Mida sotsiaalkindlustusamet vanematele pakub?
Sotsiaalkindlustusamet toetab vanemaid praktiliste vanemlusprogrammidega, mis on mõeldud eri vanuses lastega peredele alates rasedusest kuni lapse 12. eluaastani.
Praegu on kahe- kuni kaheksa-aastaste laste vanematele kättesaadav programm „Imelised aastad" koos jätkuprogrammidega.
2026. aastal alustame veel kahe uue vanemlusprogrammiga: „Triple P beebi" lapseootel ja beebiga vanematele ning „Kõik algab mängust" (Invest in Play) kahe- kuni kaheksa-aastaste ATH-sümptomitega laste vanematele.
Vanemlusprogrammid rasedusest kuni lapse 12. eluaastani
„Triple P beebi" lapseootel ja beebiga vanematele
See koolitus toetab vanema ja beebi suhet ning lapse arengut. Lisaks annab see praktilisi võtteid igapäevastes olukordades, näiteks une ja nutuga toimetulekuks, ning aitab hoida vanema vaimset heaolu ja enesekindlust.
Koolitajate esimene väljaõpe toimus 2026. aasta jaanuaris ning koolitust testitakse märtsist novembrini. Selle aja jooksul viiakse koostöös koolituskeskusega Väike Päike läbi vanematele mõeldud pilootgruppide tööd ning testitakse ka iseseisvalt läbitavat veebikoolitust. Seejärel kavandab sotsiaalkindlustusamet programmi edasised sammud, et muuta koolitus tulevikus laiemalt kättesaadavaks.
„Imelised aastad" kahe- kuni kaheksa-aastaste laste vanematele ja hooldajatele
„Imelised aastad" keskendub vanema ja lapse suhte tugevdamisele ning igapäevaste pingekohtade leevendamisele. Koolitus algab kontakti ja koostöö loomisest mängu ja koosolemise kaudu ning alles sellele toetudes minnakse edasi piiride seadmise ja keerukamate olukordade juurde. Baasprogrammi läbinud vanematel on võimalik soovi korral õpitud oskusi süvendada jätkuprogrammis. Kümne aasta jooksul on „Imelistest aastatest" osa saanud üle 8000 lapsevanema.
„Kõik algab mängust" 8–12aastaste ATH-sümptomitega laste vanematele
„Kõik algab mängust" aitab vanemal paremini mõista ja toetada last, kellel on aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH). Koolitus pakub tõenduspõhiseid, praktilisi ja igapäevaelus toimivaid viise, kuidas toetada lapse tähelepanu ja emotsioonide juhtimist, tulla toime keerukate olukordadega ning hoida vanema ja lapse vaheline suhe usalduslik ja tugev.
Esimene koolitajate väljaõpe toimub 2026. aasta juunis. Pilootgrupid lapsevanematele alustavad 2026. aasta sügisel koostöös rakenduspartneriga, kes selgub veebruari jooksul.
Annika Roosa-Saarma
vanemluse toetamise teenuseomanik
laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
- Naistepäeva pidu rahvamajas
- Fotonäitus "Kuõsi paika"
- Täiskasvanute pilliõpe Metsamaal
- Tantsulaager rahvamajas
- Tantsulaager rahvamajas
- Saarõ Päe muuseumis
- “Tantsud tähtedega” rahvamajas
- Tantsulaager rahvamajas
- Eakate ja vanemaealiste kokkusaamine
- Pärnumaa viiuldajate näituse avamine kontserdiga muuseumis
- Kihnu Kudumisfestival 16.-19. aprill
- Heakorra talgud ümber kiriku
- XI Kihnu Räimeretk
- Emadepäeva kontsert rahvamajas
- Muuseumiöö ja näituse avamine "Tänävetalinõ njaputüe"
- Pillilaste kevadkontsert
- Visioonikonverents
- Kihnu Sitsisõit
- Kihnu Laulajate kontsert
- Lastekaitsepäev